Kultuur  

Maale elama


Kultuuri/spordi ajalugu

Torgu kultuurielust läbi aegade

Organiseeritud kultuurielust Torgus saame rääkima hakata 1919 aastast, kui moodustati Torgu Laulu ja Mängu Selts. Selle esimeseks esimeheks sai talu- ja poepidaja Konstantin Saar. 1918 olid Saaremaalt lahkunud saksa okupandid. Nendest jäid Torku maha kasarmuhoone, millest sai seltsimaja. See jäi ka ainukeseks Torgu valla seltsimajaks II maailmasõja eelsetel aastatel.

Kultuurielu käis 6-klassiliste koolide juures (Mõntu ja Lõopõllu) Rahustel oli küll ka 6-klassiline kool aga see asus kahes majas ja Rahuste kandi inimesed käisid näidendeid ja koorilaulu õppimas Lõopõllu koolimajas. Aga Rahuste oli kuulus oma pillimeeste poolest. Räägiti, et Rahustel oskab iga mees mingisugust instrumenti käsitseda. Mõntus oli kultuurielu eesotsas koolijuhataja Ed. Aru, Lõopõllus koolijuhataja Johannes Nääb. Mida tehti? Peamised olid näitemäng ja koorilaul.

Torgus oli ka pasunakoor (juh. Josua Köster). Peale selle korraldati Torgus enne sõda mitmeid näitemängukursusi. Viimaseks Torgu Laulu ja Mängu Seltsi juhiks jäi Jüri Matt Torgu-Iide 6-klassilise kooli juhataja, laulukoori ja näitejuht.

Punane võim ja sõda tegid omad korrektuurid. Konstantin Saar küüditati Venemaale, J. Matt ja Ed. Aru mõrvati lossihoovis, ka J. Köster hukati sõja lõppedes. 1944 oli Torgu vald kaunis hõre. Seltsimaja ja kõik koolimajad olid hävitatud. Rahvas oli deporteeritud Saksamaale. 1944/45 õppeaasta jäi Torgus vahele.

Aga elu Torgus (ka kultuurielu) kosus kiiresti. 1945 sügisel alustasid tööd koolid Rahustel, Jämajas, Mäebel ja Torgus. Mäebe Mittetäieliku Keskkooli (7 klassi) direktoriks sai Konstantin Puun. Tema ja ta abikaasa Mildred organiseerisid Mäebele esimese rahvamaja ja raamatukogu. Raamatukogu juhatajaks sai Herta (Kermik) Põder ja pidas seda ametit kuni raamatukogu sulgemiseni 1970. Herta oli väga hea laulja, deklamaator ja näitleja.

Teine kultuurikolle tekkis Torku (Lüllele) Rahvamaja juhatajaks sai Hindrik Suurhans, hea näitleja, raamatukogu juhatajaks oli Õie (Prei) Põld. Kooli direktorid kahjuks vahetusid. Suurem tegija oli Peeter Ader, näite- ja koorijuht ning spordiorganisaator. Aga ta kogus direktoristaazi ainult kolm aastat.

50-ndate aastate algul oli Sõrve Kaluri kolhoos sedavõrd kosunud, et ehitas Jämajas ühe talumaja kolhoosi klubiks: esimene juhataja Bernhard Vapper (hea näitleja ja spordiorganisaator). Järgmine oli Auleid Põlluäär (näitleja, laulja ja akordionist). Siis olid vahepeal ajutised inimesed, aga viimased 10 aastat juhtis seda asutust Luule Aadussoo. Umbes 1980 likvideeriti seegi (viimane) Torgu kultuuriasutus. Aga sellega ei surnud veel kultuuritöö Torgus. See läks edasi kooli baasil.

1954 tuli Torgu kooli direktoriks Hermann Kask. Ta rakendus kohe muusikaelu juhtimisse nii koolis kui rahvamajas. Aga ta on ka näitlejana Torgu rahvast palju naerutanud. Kask on laulujuht veel tänaseni- tema käe all töötab Torgu meesansambel.

1955 tuli Torku bioloogia õpetajaks Tiiu (Käsk) Suurhans. Teda rakendati kohe näitemängu. Mõne aja möödudes sai temast näitejuht. Ta oli hea juht ja organisaator kuni oma surmani 1995.


Mõtted ja märkmed pani paberile Enno Kallaste.
Torgu Valla Lehe peatoimetaja.





Iide küla, Torgu vald, 93101 Saare maakond, telefon: +372 45 70 450, faks: +372 45 70 450, e-post: torgu(ät)torgu.ee