Turism  

Maale elama


Sõrve poolsaare vaatamisväärsused

Sõrve poolsaar

Saaremaast edelasse ulatuv poolsaar; pikkus 32 km, suurim laius 10 km. Saaremaaga ühendab poolsaart Sõrve maakael, kus torgu jõgi tähistab umbes 2000 aastat tagasi kadunud väina kohta. Poolsaare lõunatippus on Sõrve säär ja selle jätkuna Irbeni väinas rida laide. Sõrve poolsaart on esimest korda mainitud 1234.a. (Sworve). Poolsaare kirdeosas 25.61... »
 
Järve luidestik ja rand

Järve rand kulgeb piki Sääre maanteed maantee ja mere vahel, 8 km Kuressaarest. Luidestunud rannik 2 - 4 m (kohati 6 - 8 m) kõrguse aktiivse rannaastanguga. Luited moodustavad ebamäärase kujuga madalate küngaste rühmasid. Kogu ala on kaetud männimetsaga. 1,5 ha on kasutusel supelrannana. Kogu rannavöönd on geoloogiliselt noor: nii luidete teke,... »
 
Kaugatuma ja Lõo pank

Kaunis Sõrve poolsaar on omapärase geoloogilise ehitusega. Aluspõhja reljeefi poolest asuks siin nagu Lääne - Saaremaa kõrgustiku kummuli pööratud jätk. Mandrijää on kunagi suutnud maa sügavavaoliseks künda, siis katta ja matta paksu settekihi alla. Seda üllatavam on poolsaarelt leida esileküündivaid paenukke, mis on jäisele rünnakule suutnud vastu pidada. Üks neist nukkidest... »
 
Jämaja kirik

Jämaja kirik (Sõrve poolsaare läänekaldal, Kaugatuma - Sääre maantee 21. km-l) sai praeguse kuju 1864.a. põhjalike ümberehituste käigus. Nii nagu Kärlal oli ka siin kirik juba keskajal. Jämaja kiriku puust kantsli meisterlikult nikerdatud detailid viitavad nagu Kärla suur epitaafki Eesti ala jätkuvaile kunstisidemeile Lüübekiga 17. sajandi alguses. Friiside, karniiside, pilastrite ja medaljonide... »
 
Viieristi rannaastang

Viieristi rannaastang asub 16 km Salmest lõuna poole, Salme - Mäebe maanteest ida pool. Sõrve keskkõrgustiku idaserv on osa Pandivere ja Palivere staadiumi servamoodustiste üle Lääne - Saaremaa Keskkõrgustiku kulgevast vööndist. Tuumik moreenist ja liustikusulamisvee setetest, mis on abradeeritud ja ümbersetitatud Antsülusjärve ja Litoriinamere poolt. Astangu perve kõrgus 20 - 25... »
 
Vesitükimaa laidude maastikukaitseala

Asub Torgu vallas. Kaitseala suurus on 112 ha, millest 15 ha on maa - ala ja 97 ha mereala. Vesitükimaa laiud ja Sõrve sääre lõunatipp võeti kaitse alla 23. veebruaril 1971.a., kui geoloogiliselt, botaaniliselt ja ornitoloogiliselt väärtuslik ala. Praegu on laidudest eristatavad Siialaid, Lombimaa, Vesitükimaa ja Pitkasääremaa. Kogu kaitseala maa - ja... »
 
Mõntu sadam

Mõntu sadam rajati I Maailmasõja ajal Sõrve poolsaarele ehitatud kindlustuste juurdeveosadamaks. Enne viimast sõda oli Sõrve tihedalt asustatud elujõuline piirkond. 1944.a. ränkade lahingute eel viidi elanikkond sõja jalust Saksamaale. Eesti taasiseseisvumise järel tekkinud kohalike haldusprobleemide mõjul loodi Sõrve lõunaosas, praeguses Torgu vallas nüüdseks mitteformaalne Torgu Kuningriik. Tallinnas elav Tema Majesteet kuningas Kirill... »
 
Ohesaare pank

Torgu valla piires asetsev Ohesaare pank on umbes 0,5 km pikkune ja kuni 4 m kõrgune lubjakividest koosnev pangajärsak. Paiknedes Sõrve poolsaare läänerannikul, on nimetatud pank ka tänapäeval tormilainete poolt otseselt murrutatav. Ohesaare pangal avaneb kõige ulatuslikum läbilõige meie siluri noorima - ohesaare lademe kihtidest. Nimetatud lade on settinud ajal, mil... »
 
Stebeli rannakaitsepatarei

Teise maailmasõja ajal toimusid Sõrves mitmed lahingud Saksa ja NSVLi vägede vahel. NSVL - i vägede Saaremaa võimsaima ja moodsaima rannakaitsepatarei ehk Stebeli patarei juurde pöörab tee Sääre - Kaugatuma maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee neljandalt kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub Stebeli komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist obelisk.... »
 





Iide küla, Torgu vald, 93101 Saare maakond, telefon: +372 45 70 450, faks: +372 45 70 450, e-post: torgu(ät)torgu.ee